Sõna Sihtasutus

Soov on sündimise ja surma ning surma ja sünni põhjus,
Aga pärast palju elusid, kui meel on ületanud soovi,
Vabad, eneseteadlikud, ülestõusnud Jumal ütlevad:
Olen sündinud su surmast ja pimedusest, oo soov, ma olen ühinenud
Surematu peremees.

- Zodiac.

THE

SÕNA

Vol 2 NOVEMBER, 1905. No 2

Autoriõigus, 1905, HW PERCIVAL poolt.

DESIRE.

Kõigi volituste eest, millega inimene peab kinni pidama, on soov kõige kohutavam, kõige petlik, kõige ohtlikum ja kõige vajalikum.

Kui meeles kõigepealt hakkab kehastuma, hirmutab ja taunib tahtluse animalikkust, kuid seotuse kaudu muutub meeleparandus atraktiivseks, kuni meel on lõpuks meelestatud ja ärritatud oma sensuaalsete rõõmudega. Oht on see, et enesevajadusel võib mõistus sooviga palju kauem mööda minna, kui ta peaks, või võib ta ise ennast tuvastada ja seega pöörduda pimedusse ja soovini. On vajalik, et soov peaks andma vastuseisu sellele, et oma nägemuste kaudu näeb meeles ennast.

Soov on une energia universaalses meeles. Universaalse vaimu esimese liikumisega äratab soov kõikide tegevuste mikroobe. Kui meeleheit puutub, äratatakse soovi varjatud olekust ja see ümbritseb ja läbib kõik asjad.

Soov on pime ja kurt. See ei saa maitse ega lõhna ega puudutada. Kuigi soov on meeleta, aga ta kasutab meeli enda teenimiseks. Kuigi see on pime, ulatub see silma läbi, tõmbab sisse ja igatseb värvide ja vormide järele. Kuigi kurtid, kuuleb ja kuuleb kõrva kaudu tundeid stimuleerivaid helisid. Ilma maitseta, aga näljane ja rõõmustab ennast läbi suulae. Ilma lõhnata, hingab see nina kaudu oma söögiisu segavat lõhna.

Soov on olemas kõigis olemasolevates asjades, kuid see on täielik ja täielik väljendus ainult elava orgaanilise looma struktuuri kaudu. Ja soovi saab rahuldada, õppida ja suunata ainult loomale kõrgemale, kui see on loomade loomse olekuga inimese loomade kehas.

Soov on täitmatu vaakum, mis põhjustab pidevat hingamist. Soov on keeris, mis tõmbaks kogu elu endasse. Ilma vormita siseneb soov ja neelab kõik vormid oma pidevalt muutuvate meeleolude kaudu. Desire on kaheksajalg, kes on sügaval seksiorganites; selle kombitsad ulatuvad meelte kaudu eluookeani ja teenivad selle iial rahuldamatuid nõudmisi; kihav, leekiv, tuli, see märatseb oma isudes ja himudes ning hullutab kirgi ja ambitsioone, tõmbab vampiiri pimeda isekusega välja just selle keha jõud, mille kaudu tema nälg vaigistab, ja jätab isiksuse põlenud. välja tuhk maailma tolmuhunnikus. Soov on pime jõud, mis ärritab, seiskub ja lämmatab ning on surm kõigile, kes ei suuda selle kohalolu jääda, seda teadmisteks muuta ja tahteks muuta. Soov on keeris, mis tõmbab kogu mõtte enda peale ja sunnib seda pakkuma uusi meloodiaid meelte tantsuks, uusi vorme ja esemeid omamiseks, uusi tõmbenõusid ja nõudmisi isu rahuldamiseks ja meele uimastamiseks ning uusi ambitsioone meeli hellitada. isiksus ja lepivad selle egoismiga. Soov on parasiit, mis kasvab mõistusest, sööb sellesse ja nuumab seda; kõigisse oma tegudesse sisenedes on see tekitanud glamuuri ja pannud mõistuse arvama, et see on lahutamatu või samastama seda iseendaga.

Kuid soov on jõud, mis põhjustab looduse paljunemiseks ja kõigi asjade esilekutsumiseks. Ilma soovita keelduksid sugud oma suguvõsast ja reprodutseerimast, hingamine ja meel ei saanud enam kehastuda; ilma igasuguse soovita kaotaksid kõik vormid oma atraktiivse orgaanilise jõu, mureneksid tolmuks ja hajuksid õhku, elu ja mõtlemine ei kujuta endast disaini, mis võiks sadestuda ja kristalluda ja muutuda; ilma soovita elu ei saanud hingetõmmetele reageerida ja idaneda ja kasvada ning ilma materjalita, millel töötada mõtlesin, peataks selle funktsiooni, lakkab tegutsemast ja jätaks meele häbiks tühjaks. Ilma soovita ei põhjustaks hingeõhk ilmnemist, universum ja tähed lahustuksid ja pöörduksid tagasi ühte esmasesse elementi ning meeles ei oleks ennast ennast enne üldist lagunemist avastanud.

Meel on individuaalsus, kuid soov ei ole. Meel ja soov lähtuvad samast juurest ja sisust, kuid meel on üks suur evolutsiooniline periood enne soovi. Kuna soov on seega meeles seotud, on tal võime meelega meelitada, mõjutada ja petta veendumust, et need on identsed. Mõistus ei saa ilma soovita teha ega soovi ilma meeleta teha. Meele ei saa surma tappa, kuid meel võib tõsta soovi madalamatest kõrgematest vormidest. Soov ei saa ilma meele abita edeneda, kuid meeles ei saa kunagi teada, kui seda ei soovi. Vaimu ülesanne on tõsta ja individualiseerida soovi, kuid kui soov on teadmatu ja pime, siis peitub tema meelepettus vangist, kuni meel peab nägemuse läbi nägema ja olema piisavalt tugev, et taluda ja alandada soovi. Selle teadmisega ei näe meeles mitte ainult ennast erinevana ja vabanedes looma soovist teadmatusest, vaid see algatab ka looma mõtlemisprotsessi ja tõstab selle oma pimedusest inimese valguse tasandile.

Soov on aine teadliku liikumise etapp, kui see hingatakse ellu ja areneb läbi seksi kõrgeima vormi, kus saavutatakse iha tipp. Mõtte kaudu võib see siis loomast eralduda ja sellest kaugemale minna, ühendada ta inimkonna hingega, tegutseda arukalt jumaliku tahte jõul ja saada nii lõpuks Ainsaks Teadvuseks.